28. augustil osales Utilitas Wind Pärnumaa Regionaalfoorumil, kus üheks päeva keskseks teemaks oli vesiniku ja e-kütuste roll Eesti energiamajanduses ning Pärnumaa võimalused uue tööstuse arendamisel.
Taastuvkütuste ettekandeplokis rääkis Metroserti Rakendusuuringute Keskuse esindaja Silvar Kallip vesiniku kasutusvõimalustest ja vesinikumajanduse arengust ning Riinu Härmas Destiny Energyst käsitles e-kütuste tootmise võimalusi Pärnumaal.
Päeva lõpetanud paneelarutelus „Kuidas e-kütuste tootmisel Pärnumaa kasuahelat pikendada?“ osalesid Kliimaministeeriumi esindaja Rene Reisner, Utilitas Windi vesinikulahenduste arendusjuht Jüri-Mikk Udam, Silvar Kallip Metroserdist, Pärnu abilinnapea Robert Kiviselg ning Riinu Härmas Destiny Energyst.
Arutelus keskenduti muu hulgas sellele, milline võiks olla e-kütuste roll tuleviku energiamajanduses, mida ootavad sellistelt arendustelt riik ja kohalikud omavalitsused ning millised on Pärnumaa tugevused e-kütuste tootmise asukohana.
Ühe teemana käsitleti e-kütuste projektide rahastamist. Jüri-Mikk Udam tõi välja, et projektide majandusmudel tugineb erinevate tegurite kombinatsioonile. Oluliseks nõudluse tekitajaks on Euroopa Liidu regulatsioon, mis seab lennundusele ja merendusele järjest kasvavad nõuded kestlike ja sünteetiliste kütuste kasutamiseks. See tähendab, et e-kütused ei pea konkureerima fossiilkütustega üksnes hinna alusel. Samal ajal kasutatakse selliste esimeste suuremahuliste projektide puhul Euroopas sageli ka riiklikke või Euroopa Liidu toetusmeetmeid.
Samuti arutati, kuidas võiks suuremahulise e-kütuste tootmise väärtus jääda võimalikult palju kohalikku piirkonda. Lisaks uutele töökohtadele ja investeeringutele võivad selliste projektidega kaasneda laiemad sünergiad. Näiteks võib suure tööstustarbija lisandumine aidata vähendada ühisveevärgi ühikukulu, rajatav tugev elektriühendus luua eeldused teiste energiamahukate ettevõtete tulekuks ning tootmisprotsessis tekkiv soojus leida kasutust kaugküttes või mõnes tulevases lähikonna tööstuses. Ka toodangu logistikas võib tulevikus olla oluline roll Rail Baltical, mille jaoks võiks suuremahuline e-kütuste tootmine kujuneda oluliseks kaubavoo tekitajaks.
Arutelust jäi kõlama, et e-kütuste projekti kohalikku mõju ei tasu vaadata ainult tehase enda töökohtade kaudu. Suurem võimalus seisneb selles, millist uut taristut, ettevõtlust, oskusi ja järgmisi investeeringuid võib üks suur tööstusprojekt piirkonda juurde tuua.
Pärnumaa Regionaalfoorum toimus 26.–28. augustil Pärnus, Sindis ja Tootsis ning tõi kokku riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtete ja teiste organisatsioonide esindajad, et arutada piirkonna arenguvõimalusi ja regionaalpoliitika tulevikku.
