Audru e-kütuste tehas hakkab tootma vesinikku ja sünteesima sellest e-kütuseid Loe lähemalt e-kütustest
kuni 300 MW
Kavandatav tootmisvõimsus
kuni 30 000 tonni
Rohelist vesinikku aastas
kuni 160 000 tonni
Valitud e-kütust aastas

Projekti info

Euroopa vajab energiajulgeoleku tagamiseks lahendusi, mis aitavad vähendada sõltuvust imporditavatest fossiilsetest kütustest. Peamine vastus peitub elektrifitseerimises, kuid osades sektorites pole see efektiivseim lahendus. Seal on vaja minna üle e-kütustele, mida on võimalik Euroopas ise toota.

Pärnumaale planeeritav Audru e-kütuste tehas hakkab tootma elektrolüüsi protsessis vesinikku ja sünteesima sellest e-kütuseid, näiteks e-metanooli, e-metaani või lennukikütust. Projekti maksimaalne kavandatav tootmisvõimsus on kuni 300 MW, mille toel saaks aastas toota kuni 30 000 tonni rohelist vesinikku ja kuni 160 000 tonni valitud e-kütust.

2026. aastal algatati tehase detailplaneering ning paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, millega hinnatakse tegevusega kaasnevaid võimalikke mõjusid loodusele ja elukeskkonnale.

Sarnaseid e-kütuste tehaseid tegutseb juba näiteks Taanis, Soomes ja Norras. Nende toodangut kasutavad rahvusvahelised ettevõtted nagu Maersk, LEGO ja Novo Nordisk.

Projekti ajajoon

  • 2024
    E-kütuste projekti arenduse alustamine

    E-kütuste projekti arenduse alustamine

  • 2026
    Detailplaneeringu algatamine

    Detailplaneeringu algatamine

  • 2026-2028
    Planeeringu koostamine

    Keskkonnamõju hindamine, uuringute läbi viimine ja planeeringu lahenduse koostamine

  • 2029-2031
    Projekteerimine ja ehitus

    Projekteerimine ja ehitus

  • 2031+
    E-kütuste tootmisega alustamine

    E-kütuste tootmisega alustamine

Projekti arendamist kaasrahastab Euroopa Liit.


Rahastatud Euroopa Liidu poolt. Siiski on esitatud seisukohad ja arvamused ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusameti seisukohti. Ei Euroopa Liit ega toetuse andja saa nende eest vastutada.

Mis on e-kütused

E-kütuseid toodetakse elektrolüüsi abil, mis tähendab, et elektrivool juhitakse läbi vee ning saadusteks on vesinik ja hapnik. Saadud vesinikust sünteesitakse lisatud CO2 abil edasi metanool, SAF või metaan. Protsessi käigus tekkinud hapnikku saab kasutada haiglates, reoveepuhastuses, tööstusprotsessides või suunata õhku.

See tehnoloogia aitab asendada fossiilkütuseid eelkõige nendes sektorites, kus elektrifitseerimine pole otstarbekas või võimalik (nt merendus-, lennundus- ja terasesektor), ning loob võimalusi biomassist pärit süsiniku sidumiseks ja taaskasutuseks.

E-kütuste eksportimine aitaks tõsta Eesti majanduse konkurentsivõimet. Lisaks on tegemist võimalusega kohapeal toodetud elektrit väärindada ja salvestada, sest e-kütuseid saab efektiivselt hoiustada ja transportida.

E-metaan

E-metaan on keemiliselt sama aine mis maagaasi põhikomponent metaan, mille valemiks on CH₄. Erinevus seisneb selles, et e-metaani valmistatakse rohelisest vesinikust ja süsinikdioksiidist, mistõttu võib seda kasutada olemasolevas gaasitaristus fossiilse maagaasi asendajana. E-metaani saab kasutada näiteks elektri ja soojuse tootmiseks, gaasivõrgus või transpordis.

E-metanool

E-metanool on metanool, mille keemiline valem on CH₃OH. Seda saab valmistada rohevesinikust ja süsinikdioksiidist. Metanool on juba täna maailmas laialdaselt kasutatav keemiatööstuse tooraine ning järjest rohkem nähakse seda ka laevanduse alternatiivkütusena. E-metanooli eelis on see, et ta on tavaolekus vedelik ning teda on võrreldes vesinikuga lihtsam ladustada ja transportida. Laevanduses on metanool peamisi e-kütuseid, mille jaoks ehitatakse ka spetsiaalseid laevu ja sadamataristut.

E-SAF ehk sünteetiline lennukikütus

E-SAF on sünteetiline jätkusuutlik lennukikütus, mida saab toota rohelisest vesinikust ja süsinikdioksiidist. E-SAF ehk kerosiin ei ole üks kindel molekul nagu metaan või metanool, vaid süsivesinike segu, mis sobitub lennunduse Jet A-1 kvaliteedinõuetega.

Keskkonnamõjud

Tehase arendusprotsessi käigus viiakse läbi põhjalik keskkonnamõju strateegiline hindamine koos kõigi vajalike uuringute ja modelleerimistega (sh vesi, müra, ohutus, sadevesi jms). Eesmärk on välistada olulise negatiivse mõju avaldumine keskkonnale ja inimese tervisele.

Tehas vajab vesiniku tootmiseks keskmiselt 900 m3 tootmisvett päevas. Keskkonnamõju hindamise käigus tehakse kõik vajalikud uuringud, mille järel selgub lõplik veeallika valik ja lahendus. Valitud lahendus ei tohi mõjutada kohalike elanike joogivee kättesaadavust ega kvaliteeti.

Kogukonnale

Tehase ehituse ajal luuakse sadu uusi töökohti ning opereerimise ajal ligi 20–40 alalist töökohta, sealhulgas inseneridele, operaatoritele, IT-spetsialistidele ja juhtkonnale. Kaudselt toetab projekt ka kohalikku majandust ja teenindussektorit.

Kogu arendusprotsessi vältel toimub regulaarne suhtlus kogukonnaga, sh avalikud arutelud, info jagamine ja tagasiside kogumine. Senistes kohtumistes on esile kerkinud erinevad piirkonna arenguga seotud teemad ja ootused. Planeeringu ning projekti edasise arendamise käigus soovime kohaliku kogukonna tagasisidet arvesse võtta ning arutada võimalusi, kuidas projekt saaks piirkonna arengusse ja elukeskkonda positiivselt panustada.

Korduvad küsimused

Miks valiti tehase asukohaks just Audru (täpsemalt Lemmetsa)?

Lemmetsa piirkond sobib sellise tootmisüksuse asukohaks, kuna tegemist on üldplaneeringute järgi tootmismaaga ning ka väljakujunenud tootmispiirkonnaga, kus juba praegu tegutseb mitmeid ettevõtteid. Tehas vajab ligikaudu 20 hektari suurust maa-ala. Lisaks läbib kinnistut uus Harku–Lihula–Sindi 330/110 kV kõrgepingeliin, mis loob head võimalused suuremahulise elektriühenduse rajamiseks. Audru asub logistiliselt heas asukohas Rail Baltica ja Via Baltica läheduses ning piirkonnas on erinevad võimalikud veevarustuse lahendused. Samuti on oluline lähedus Pärnu linnale, sest projekt looks mitukümmend uut töökohta, suur osa neist kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistidele.

Millal projekt valmib?

Uuringud ja planeeringu menetlus võivad kesta mitu aastat. Eesmärk on investeerimisotsuseni jõuda 2028-2029. aastal, mille toel saaks tehas alustada tööd 2030.-2032. aastal

Kuidas kaasatakse kohalikku kogukonda?

Planeeringumenetlus on avalik protsess, kuhu kaasatakse piirkonna elanikud ja teised osapooled. Projekti arendamise käigus oleme dialoogis kohaliku kogukonnaga, et kaardistada ootusi ja küsimusi ning arutada, kuidas projekt saaks piirkonna arengusse panustada.

Kas tehas tekitab müra, lõhna või visuaalset häiringut?

Keskkonnamõju hindamise ja planeeringu koostamise käigus hinnatakse mh müra, lõhna ja visuaalset häiringut. Teostatakse müra hindamine, mis võtab arvesse nii tehase töötamisega kaasnevat võimalikku müra, sh ka liiklusmüra. Tehase ehituse- ja töötamise ajal tuleb tagada kehtivate normtasemete täitmine.

Tehases kasutatavad ained (nt vesinik, metanool, CO₂) on lõhnatud, seega lõhnahäiringuid ei ole ette näha.

Visuaalset mõju hinnatakse planeeringu koostamise käigus, sh saab koostada võimalikud 3D visualisatsioonid ning koostöös maastikuarhitektidega leida sobiv haljastuslahendus.

Kas Eestis on varem sarnaseid projekte tehtud?

Eestis ei ole seni rajatud tööstuslikku e-kütuste tehast. Küll aga on Eestis juba rohevesiniku tootmise kogemus: Utilitas toodab Tallinnas Väo energiakompleksis rohelist vesinikku. Samuti tegutseb Eestis vesinikutehnoloogia tootja Stargate Hydrogen, kes arendab ja toodab elektrolüüsereid. Seega oleks Audru projekt Eestis esimene omataoline e-kütuste tootmise projekt, mis tugineks maailmas tuntud tööstuslikele protsessidele.

Kes oleksid võimalikud kliendid e-kütustele?

Võimalikud kliendid on merendus-, lennundus-, logistika-, tööstus- ja kaitsevaldkonna ettevõtted nii Eestis kui ka välismaal. E-metanooli saab kasutada laevakütusena ja keemiatööstuse sisendina, e-SAF-i lennukütusena ning e-metaani gaasilise kütusena. Rahvusvaheliselt on e-kütuste kasutajate ja ostjate seas näiteks Maersk, Hapag-Lloyd, Novo Nordisk ja LEGO.

Kust võetakse tootmiseks vajalik vesi ja kui palju seda vaja läheb?

Uuringute põhjal on keskmine veevajadus u 900 m3 päevas, mis teeb ca 10% tänasest Pärnu linna veetarbimisest (8600 m3 päevas) ning 6% Pärnu tsentraalvee kinnitatud põhjaveevarust. Vajaminev veekogus on võrreldav toiduainetööstusega, nt kodumaiste piima- ja õlletehastega. Veeallikate osas on variandid liitumine Pärnu tsentraalveega, olemasolevate või uute veehaarete rajamine, samuti veevõtt kohalikust reoveepuhastusjaamast, Sauga jõest ja mereveest.

Kas tehase käitamine on ohutu?

Tehase käitamise ohutus hinnatakse põhjalikult planeeringu, KSH, kemikaaliriskide analüüsi ja projekteerimise käigus. Maailmas toodetakse igal aastal ligikaudu 100 miljonit tonni vesinikku ning Euroopas tegutseb palju Audrus kavandatust suuremaid vesinikku kasutavaid tööstuskomplekse. Audru projekti eripära on see, et vesinik toodetaks elektrist, mitte maagaasist. Sõltuvalt lõplikest ainekogustest saab tehas olema A- või B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, millele kehtivad ranged Päästeameti, TTJA ja kemikaaliohutuse nõuded. Esmane riskihinnang näitab, et arvutuslikud ohualad ei ulatu lähimate elamute ega ühiskondlike hooneteni.

Kontakt

Utilitas Wind on üks piirkonna juhtivaid taastuvenergia arendajaid. Meie portfelli kuuluvad tuule-  ja akupargid Eestis ja Lätis ning omame regiooni üht suurimat taastuvenergia projektide arendusportfelli. Utilitas Windi missioon on suurendada taastuvenergia tootmist kõigil oma põhiturgudel – Eestis, Lätis ja Leedus.

Peamine fookus on tuuleenergia projektidel, kuid arendame ka  salvestus- ja e-kütuste tootmise lahendusi.

OÜ Utilitas Windi omanikud on Eesti juhtiv taastuva soojus- ja elektrienergia tootja ning kaugkütte ja -jahutuse pakkuja OÜ Utilitas ning Eesti kapitalil põhinev investeeringute valdusettevõte UG Investments OÜ, mis investeerib peamiselt tugeva ekspordipotentsiaaliga kestlikesse ettevõtetesse.

team image
Jüri-Mikk Udam
Vesinikulahenduste arendusjuht
juri-mikk.udam@utilitas.ee
team image
Rene Tammist
Juhatuse esimees
rene.tammist@utilitas.ee
team image
Kristiina Nauts
Arendusjuht
kristiina.nauts@utilitas.ee
team image
Mairika Kõlvart
Keskkonnaekspert
mairika.kolvart@utilitas.ee
logo